Õues mulle muidu meeldib, aga uued hääled ja lõhnad on veidike hirmutavad. Harjun suht kiiresti ja siis on hea niisama joosta ning mängida:).
Ükspäev nägin õues ka teist pisikest kutsat, aga ma veidike kartsin teda. Tundus, et Laura ka nii väga enesekindel ei olnud.Aga ta hakkas selle võõra koera peremehega juttu rääkima ja korra lubas meid nuuskida ka. Suht veider oli ta, selline krussis karvadega ja väga imeliku koonuga, seda nagu polekski, jooksis vist vastu seina. Just, arvatavasti see temaga juhtuski. Ta ei meeldinud mulle eriti, jätkasin oma teekonda otsekohe.
Aga enivei, siiamaani on majatagune aed mu lemmik. Oma ja kindel värk! Kuigi liivakasti Laura mind üldse ei luba. Kassid pidavat sinna oma hädasi tegema!! Kujutate ette-liiva sisse??!!!??? Õudsad loomad ikka!vöäääkkk
Meie majas elab ka üks Kass, palju palju suurem kui mina. Me läbi akna oleme üksteist vaadanud. Ma kutsusin ta välja mängima ka, aga ta ei tulnud. Mulle tundus, et ma ei meeldinud talle, kuna ta hüppas aknalaua pealt maha päris kiiresti. Aga nohhh: " His lost!"
Minu väljaskäimistest veel pilte pole, nii et varuge kannatust!
Auhh-Auhh ma nüüd Lauraga mängima!!!
No comments:
Post a Comment