Wednesday, August 1, 2012










Tere suvi!

No heihei, Kuidas Teil läheb? Mul läheb hästi...

Üks õhtu Erkki uuris Lauralt, et miks Potsu blogis midagi pole, Laura vaatas siis tühja pilguga otsa umbes, et mis blogi? Ja siis ahhjaaaaa :D!!! Unustas täitsa ära :S.

Alustame siis täitsa algusest.

Ma nüüd poole kohaga Ida-Virumaa kuts, Erkki läks Kalvi tööle, et aegajalt resideerume Lauraga ka seal. Nüüd oleme küll viimased 2 nädalat rohkem suvilas olnud,Vokkas. Seal mul ikka nii hea olla. Oleme õues terve päev, käime mere ääres jooksmas,ujumas,pulka viskamas,parte jahtimas. Õhtuks olen läbi kui käbi, hommikuks olen virk ja kraps tagasi, et kõike otsast peale teha!!!

Vahepeal käisin Tuhalas ja Pärnumaal võistlustel, Tuhalas tegin mõned vead, aga vähemalt sooritasin raja lõpuni. Pärnus sain lausa "poodiumile", esimese raja eest sain teise koha. Teise raja tegin esimese koha vääriliselt :). Sain auhinnaks maiuseid ja ühe pesa..Ainult , et ma ei saa aru, miks see pesa nii väike on??? Need mehhiklased mahuvad sinna aga russelile jääb ju väikseks??? Ma pärast panen ka pildid, siis näete, kuidas ma pean seal väänama end. Aga mulle meeldib see nii või naa, eelmine pesa on ka alles, see ikka põhikoht, see pisike niisama lebola.

Mu esimene näitus oli ka nüüd 29.juulil :) JRT erinäitus,Tallinnas. Handler oli mul Kristi, arvasime, et nii on mõtekam.Kristi teab kuidas ja mis, oskab mind paremini ohjeldada seal. Kuna see oli mul esimene kord, siis ma olin suht nihverdis, ei hoolinud ei maiusest ega midagi. Tahtsin teisi nuusutada,vajadusel kakelda või mängida. Noo niimoodi vingerdasin ringis, et kohtunik kutsus mitteametliku temperamendi klassi ennast näitama. Avaklassis sain siiski oma suurepärase karismaga neljanda koha ;). Laura oli väga õnnelik, karikas ja rosett  ju nüüd olemas :P. Küll ma ka kunagi SERT-i saan ;)!!! Temperamendis ma ei saanud midagi :( aga teinekord ehk ;)!!!
Ühesõnaga võistluste ja näituste pisik on Laurat&Erkkit tabanud. Nad nii uhked minu üle ja loodavad , et harjutamistega saan ma aga edasi pürgida. Ning ega see ei tähenda, et mu tava koeraelu saaks nüüd kuidagi kahjustada või ma peaks millestki lõbusast loobuma. Kõik ikka sama vahva mul, agilytit ma lausa armastan,näitus ka ju huvitav, teisi koeri nii palju . Mu eest hoolitsetakse hästi, et ma ei piinle mitte kuidagi seal,ausalt. Ja ega sellised tegemised igale peremehele/perenaisele ei sobigi, selleks peab ise paras aktivist olema, et viitsiks kell 5 hommik ärgata ja startida :P ja omadele poistele kaasa elada  jne.

Tänud Kristile ja Nataljale, et nad on aidanud mind treenida :)