Wednesday, December 1, 2010

Minu esimene postitus!

Anteeksi, et mul nii kaua aega läks, aga tuleb tõdeda, et mu perenaine ei oska eriti IT vallas miskit:D!
Lõpuks ta sai selle oma sõbranna abiga valmis, (loe: mu tädi Maria tegi kõik ise)! Tänud talle:)!
Olen juba oma uues kodus olnud  2,5 nädalat! Siin on nii tore ja uus pere on nii tore ja kõik on suuper:)!

Aga alustan siis enda esimesest päevast: Anne- Mai juurest läksin rõõmsal meelel Laura süles autosse, ta on nii nunnu ikka, kaisutas,musitas,paitas ja rääkis muga rõõmsal meelel. Autos jäin ma kohe magama, ärkasin kui olin juba uues kodus.

Kahjuks koridorist ma ühtegi mõnusat nahast mänguasja(kingi,saapaid) ei leidnud, nad kurjamid olid kõik ära peitnud:(. Nuusutasin kõik asjad üle,kõik nurgad. Aga asja mul neist, neil on garderoobi ustel peeglid, SUURED. Oehhh kui vahva see on, saan iseendaga mängida, siis mõnikord niisama vaatan ennast. Ma ikka nii nägus noormees ;)!

Õhtu möödus kenasti, mängisime, sain süüa. Imelik komme neil, nemad saavad enne mind süüa??!!??Vist märk mulle, et nemad on peremehed mitte mina. No hea küll, esialgu jätan selle asja nii. Aga sööge kiiremini, aru ei saa, et ma ju ka tahan:(!

Magama läksin ka ilusti, aga öösel korra ärkasin ja taipasin kohutavat tõde: Anne-Maid ei olegi siin ja mu emmet Emilyt ka mitte :( niuuts niuuts , nutsin ja igatsesin 15 minutit, aaa oiii mis see on, oi kui mõnus mänguasi ja pots, kukkusin uuesti tudile. Hommikul läksid Laura ja Erkki tööle, millegipärast tuli Erkki päris ruttu tagasi, sain mängida taga:P. Siis läks uuesti ära, tudisin ja tegin silmad lahti tuttava hääle peale LAUUUURA tuli koju:). Jälle mäng. Nad nii armsad, et ikka vaatamas käivad, kuigi tegelikult ma saan ise väga hästi hakkama, aga no mängukaaslastest ei ütle ma kunagi ära;)!

Nii möödusidki minu päevad: sõin,mängisin,magasin,õues mängisin. Eiei, pole mul ainult lõbu ja lust. Ma õpin ka ikkagi :). Oskan istuda,lamada( seda õpetas Anne-Mai mulle), tulen ka SIIA, mõnikord maiuse pärast, mõnikord niisama. Täitsa tubli olen:). Tean, et kui käpad panen lauale ja öeldakse "käpad maha" siis pean ära nad sealt võtma. Kiidetakse koguaeg mind, ju siis olen tubli:P.


Alguses ärkasin mõnikord öösiti üles ja keeldusin magamast jääma, jonnisin ja jonnisin, kui korraks tasa jäin et puhata, tuli Laura vaatama, mis juhtus. Siis kasutasin kohe võimalust ära ja hakkasin taga mängima. Egas mul suurt viga polnudki midagi. Tahtsin tähelepanu ;).

Aga ma nüüd väsisin ära, lähen tudin veidike...haigu haigu... head und mulle ja tervitused omadele ja uutele sõpradele ka :)!

Teie action man Porto!
 Selline ma olin pisikesena :)

No comments:

Post a Comment