Vigane mina ja valulävita koer?

Rääkige nüüd teadjamad, kas koertel on kõrgem valulävi või mis? Porto tahtis täna mu kõrvale tooli peale hüpata, aga ta ei arvestanud, et kirjutuslaud ju ees ja selline mütsakas käis, tema aga ei teinud teist nägugi. Lõi siis pea ära. Mul endal süda kloppis ja huul kippus värisema. Aga kutt oli jumala õnnelik, et sai mu kõrvale. Kas selline pea äralöömine ei tee talle mingit liiga, ei mõju nägemisele või muud moodi närvisüsteemile???
Ahh jaa, vigane mina- kõndisin kodus ringi ja astusin põlve meniski välja. Täitsa tasasel pinnal, selleks on vaja väga geniaalset inimest :). Nüüd lombakas mina ja koer, kes ei mõista õueskäigul, et ei maksa mind tirida ja ei maksa mulle peale hüpata, kui mul pulikas viskamiseks käes on.

Kõike kaunist,

Laura&Porto

Mõnikord on Porto sellise käitumisviisiga ...

Ja siis jälle selline

Sügis:)

Tere tere kõik see pere. Porto läks blogipidamisest puhkusele, nagu välja tuli, pole ta eriti usin kirjutaja. Eks on ka tegu oma käppadega siis klahvidega klõbistada ;).
Meie nüüd oma perega elame pooleldi Ida-Virumaal. Veidi harjumatu on mul see(Laura siis olen), alles oli ju see kui peale keskkooli kolisin ära siit ja katsusin elu teha Tallinnas. Tükk aega läks , et ei igatseks endist kodu ega vanat elu. Nüüd siis harju jälle tagasi :d.

Portol pole vist erilist asja, tema on kiire kohaneja. Peaasi, et oleksime mõlemad meie olemas( Erkki&Mina),süüa, ja piisavalt aega , et temaga tegeleda. Trennis oleme siiski pea igal nädalal käinud. Kahju oleks sellest loobuda. See ju kõik Porto enda pärast, mis russelile ei meeldiks siis joosta ja hüpata.
Eile proovis ta veel uut trikki- rulaga sõitu. Väga vahva oli, peame endale koju ka muretsema, siis saame tihedamini harjutada. Kahjuks esimesed katsed olid paremad, nii kui filmima hakkasin siis polnud enam SEE. Mõtlesin, et käin nendega nii tihti kaasas kui võimalik. Saaksin filmida, ning Erkkil pärast mugav vaadata, mis läks viltu(kui läheb) ja mismoodi saaks paremuse suunas areneda. ÕPPIDA ÕPPIDA ÕPPIDA!!!

Porto tegemised on kõik endised. Vokas käime rannas jalutamas ja matkamas. Lemmiktegevused ujumine ja pulga järele jooksmine. Seda viimast jääkski ta tegema kui oleks kedagi, kes jääkski seda viskama. Frisby on ka selline asi, mis ajab ta täitsa meeletuks. Selle peidan ma ära kui enam ei viitsi visata talle :d , häbemata nagu ma olen .

Ta meile väga vahva pereliige, oma väsimatu loomuga jalutaks meiega kasvõi maailma otsa, ainult et Erks väsib tihtipeale ennem ära kui ma soovin seda teekonda ette võtta :D .Portoga koos olles on võimatu olla kurb või mossis. Pilk talle ja juba tulevad uued mõtted, et jeerum kui armas ta on, kuidas tal küll nii tark silmavaade on ja millest ta küll mõtleb kui ma niimoodi heietan alati :D...


Vahepeal said meie kutsad kahe aastaseks. Pidu oli tore, sai palju süüa&nalja ja kutsid rohkelt mängida. Porto kiskus ka riidu nagu ikka..On ikka isane, koguaeg vaja end tõestada : "Vaadake mind,vaadake kui puhevil ma olen, nii äge,nii võimas". Huvitav , kas ta peeglist end vaadates näeb lõvi pilti seal?

Ehk siis hakkab siia ka rohkelt trennivideosi ja pilte tulema:).

Tere suvi!

No heihei, Kuidas Teil läheb? Mul läheb hästi...

Üks õhtu Erkki uuris Lauralt, et miks Potsu blogis midagi pole, Laura vaatas siis tühja pilguga otsa umbes, et mis blogi? Ja siis ahhjaaaaa :D!!! Unustas täitsa ära :S.

Alustame siis täitsa algusest.

Ma nüüd poole kohaga Ida-Virumaa kuts, Erkki läks Kalvi tööle, et aegajalt resideerume Lauraga ka seal. Nüüd oleme küll viimased 2 nädalat rohkem suvilas olnud,Vokkas. Seal mul ikka nii hea olla. Oleme õues terve päev, käime mere ääres jooksmas,ujumas,pulka viskamas,parte jahtimas. Õhtuks olen läbi kui käbi, hommikuks olen virk ja kraps tagasi, et kõike otsast peale teha!!!

Vahepeal käisin Tuhalas ja Pärnumaal võistlustel, Tuhalas tegin mõned vead, aga vähemalt sooritasin raja lõpuni. Pärnus sain lausa "poodiumile", esimese raja eest sain teise koha. Teise raja tegin esimese koha vääriliselt :). Sain auhinnaks maiuseid ja ühe pesa..Ainult , et ma ei saa aru, miks see pesa nii väike on??? Need mehhiklased mahuvad sinna aga russelile jääb ju väikseks??? Ma pärast panen ka pildid, siis näete, kuidas ma pean seal väänama end. Aga mulle meeldib see nii või naa, eelmine pesa on ka alles, see ikka põhikoht, see pisike niisama lebola.

Mu esimene näitus oli ka nüüd 29.juulil :) JRT erinäitus,Tallinnas. Handler oli mul Kristi, arvasime, et nii on mõtekam.Kristi teab kuidas ja mis, oskab mind paremini ohjeldada seal. Kuna see oli mul esimene kord, siis ma olin suht nihverdis, ei hoolinud ei maiusest ega midagi. Tahtsin teisi nuusutada,vajadusel kakelda või mängida. Noo niimoodi vingerdasin ringis, et kohtunik kutsus mitteametliku temperamendi klassi ennast näitama. Avaklassis sain siiski oma suurepärase karismaga neljanda koha ;). Laura oli väga õnnelik, karikas ja rosett  ju nüüd olemas :P. Küll ma ka kunagi SERT-i saan ;)!!! Temperamendis ma ei saanud midagi :( aga teinekord ehk ;)!!!
Ühesõnaga võistluste ja näituste pisik on Laurat&Erkkit tabanud. Nad nii uhked minu üle ja loodavad , et harjutamistega saan ma aga edasi pürgida. Ning ega see ei tähenda, et mu tava koeraelu saaks nüüd kuidagi kahjustada või ma peaks millestki lõbusast loobuma. Kõik ikka sama vahva mul, agilytit ma lausa armastan,näitus ka ju huvitav, teisi koeri nii palju . Mu eest hoolitsetakse hästi, et ma ei piinle mitte kuidagi seal,ausalt. Ja ega sellised tegemised igale peremehele/perenaisele ei sobigi, selleks peab ise paras aktivist olema, et viitsiks kell 5 hommik ärgata ja startida :P ja omadele poistele kaasa elada  jne.

Tänud Kristile ja Nataljale, et nad on aidanud mind treenida :)

Heei!
Pole ammu midagi kirjutanud.
Miskit väga uut pole juhtunud,  kui see, et käisin omal esimesel agility võistlusel. Päris huvitav ja vahva oli!
Üks kohunikest oli minu armas Kristi, nii kui mind seal rajal lahti lasti mõtlesin, et algul võiks talle tere ütlema minna ;) Et äkki noh, saan mingi eelise või nii. Tuli välja, et see mingit eelist mulle seekord ei andnud :D. Teisel rajal olin natukese ärevuses, Erkkist eriti ei hoolinud. Nii et Erkki lõpetas selle ära ja lahkusime. Terve ülejäänud päeva põhimõtteliselt uimerdasin niisama. Kogu see üritus oli päris väsitav..ainult palju lõbusam oleks olnud kui me seal kõik koos korraga lahti oleks saanud..Kellega kakelda saaks,kellega mängida :).