Mõnikord on Porto sellise käitumisviisiga ...
Ja siis jälle selline
Thursday, September 27, 2012
Sügis:)
Tere tere kõik see pere. Porto läks blogipidamisest puhkusele, nagu välja tuli, pole ta eriti usin kirjutaja. Eks on ka tegu oma käppadega siis klahvidega klõbistada ;).
Meie nüüd oma perega elame pooleldi Ida-Virumaal. Veidi harjumatu on mul see(Laura siis olen), alles oli ju see kui peale keskkooli kolisin ära siit ja katsusin elu teha Tallinnas. Tükk aega läks , et ei igatseks endist kodu ega vanat elu. Nüüd siis harju jälle tagasi :d.
Portol pole vist erilist asja, tema on kiire kohaneja. Peaasi, et oleksime mõlemad meie olemas( Erkki&Mina),süüa, ja piisavalt aega , et temaga tegeleda. Trennis oleme siiski pea igal nädalal käinud. Kahju oleks sellest loobuda. See ju kõik Porto enda pärast, mis russelile ei meeldiks siis joosta ja hüpata.
Eile proovis ta veel uut trikki- rulaga sõitu. Väga vahva oli, peame endale koju ka muretsema, siis saame tihedamini harjutada. Kahjuks esimesed katsed olid paremad, nii kui filmima hakkasin siis polnud enam SEE. Mõtlesin, et käin nendega nii tihti kaasas kui võimalik. Saaksin filmida, ning Erkkil pärast mugav vaadata, mis läks viltu(kui läheb) ja mismoodi saaks paremuse suunas areneda. ÕPPIDA ÕPPIDA ÕPPIDA!!!
Porto tegemised on kõik endised. Vokas käime rannas jalutamas ja matkamas. Lemmiktegevused ujumine ja pulga järele jooksmine. Seda viimast jääkski ta tegema kui oleks kedagi, kes jääkski seda viskama. Frisby on ka selline asi, mis ajab ta täitsa meeletuks. Selle peidan ma ära kui enam ei viitsi visata talle :d , häbemata nagu ma olen .
Ta meile väga vahva pereliige, oma väsimatu loomuga jalutaks meiega kasvõi maailma otsa, ainult et Erks väsib tihtipeale ennem ära kui ma soovin seda teekonda ette võtta :D .Portoga koos olles on võimatu olla kurb või mossis. Pilk talle ja juba tulevad uued mõtted, et jeerum kui armas ta on, kuidas tal küll nii tark silmavaade on ja millest ta küll mõtleb kui ma niimoodi heietan alati :D...
Vahepeal said meie kutsad kahe aastaseks. Pidu oli tore, sai palju süüa&nalja ja kutsid rohkelt mängida. Porto kiskus ka riidu nagu ikka..On ikka isane, koguaeg vaja end tõestada : "Vaadake mind,vaadake kui puhevil ma olen, nii äge,nii võimas". Huvitav , kas ta peeglist end vaadates näeb lõvi pilti seal?
Ehk siis hakkab siia ka rohkelt trennivideosi ja pilte tulema:).
Meie nüüd oma perega elame pooleldi Ida-Virumaal. Veidi harjumatu on mul see(Laura siis olen), alles oli ju see kui peale keskkooli kolisin ära siit ja katsusin elu teha Tallinnas. Tükk aega läks , et ei igatseks endist kodu ega vanat elu. Nüüd siis harju jälle tagasi :d.
Portol pole vist erilist asja, tema on kiire kohaneja. Peaasi, et oleksime mõlemad meie olemas( Erkki&Mina),süüa, ja piisavalt aega , et temaga tegeleda. Trennis oleme siiski pea igal nädalal käinud. Kahju oleks sellest loobuda. See ju kõik Porto enda pärast, mis russelile ei meeldiks siis joosta ja hüpata.
Eile proovis ta veel uut trikki- rulaga sõitu. Väga vahva oli, peame endale koju ka muretsema, siis saame tihedamini harjutada. Kahjuks esimesed katsed olid paremad, nii kui filmima hakkasin siis polnud enam SEE. Mõtlesin, et käin nendega nii tihti kaasas kui võimalik. Saaksin filmida, ning Erkkil pärast mugav vaadata, mis läks viltu(kui läheb) ja mismoodi saaks paremuse suunas areneda. ÕPPIDA ÕPPIDA ÕPPIDA!!!
Porto tegemised on kõik endised. Vokas käime rannas jalutamas ja matkamas. Lemmiktegevused ujumine ja pulga järele jooksmine. Seda viimast jääkski ta tegema kui oleks kedagi, kes jääkski seda viskama. Frisby on ka selline asi, mis ajab ta täitsa meeletuks. Selle peidan ma ära kui enam ei viitsi visata talle :d , häbemata nagu ma olen .
Ta meile väga vahva pereliige, oma väsimatu loomuga jalutaks meiega kasvõi maailma otsa, ainult et Erks väsib tihtipeale ennem ära kui ma soovin seda teekonda ette võtta :D .Portoga koos olles on võimatu olla kurb või mossis. Pilk talle ja juba tulevad uued mõtted, et jeerum kui armas ta on, kuidas tal küll nii tark silmavaade on ja millest ta küll mõtleb kui ma niimoodi heietan alati :D...
Vahepeal said meie kutsad kahe aastaseks. Pidu oli tore, sai palju süüa&nalja ja kutsid rohkelt mängida. Porto kiskus ka riidu nagu ikka..On ikka isane, koguaeg vaja end tõestada : "Vaadake mind,vaadake kui puhevil ma olen, nii äge,nii võimas". Huvitav , kas ta peeglist end vaadates näeb lõvi pilti seal?
Ehk siis hakkab siia ka rohkelt trennivideosi ja pilte tulema:).
Wednesday, August 1, 2012
Tere suvi!
No heihei, Kuidas Teil läheb? Mul läheb hästi...
Üks õhtu Erkki uuris Lauralt, et miks Potsu blogis midagi pole, Laura vaatas siis tühja pilguga otsa umbes, et mis blogi? Ja siis ahhjaaaaa :D!!! Unustas täitsa ära :S.
Alustame siis täitsa algusest.
Ma nüüd poole kohaga Ida-Virumaa kuts, Erkki läks Kalvi tööle, et aegajalt resideerume Lauraga ka seal. Nüüd oleme küll viimased 2 nädalat rohkem suvilas olnud,Vokkas. Seal mul ikka nii hea olla. Oleme õues terve päev, käime mere ääres jooksmas,ujumas,pulka viskamas,parte jahtimas. Õhtuks olen läbi kui käbi, hommikuks olen virk ja kraps tagasi, et kõike otsast peale teha!!!
Vahepeal käisin Tuhalas ja Pärnumaal võistlustel, Tuhalas tegin mõned vead, aga vähemalt sooritasin raja lõpuni. Pärnus sain lausa "poodiumile", esimese raja eest sain teise koha. Teise raja tegin esimese koha vääriliselt :). Sain auhinnaks maiuseid ja ühe pesa..Ainult , et ma ei saa aru, miks see pesa nii väike on??? Need mehhiklased mahuvad sinna aga russelile jääb ju väikseks??? Ma pärast panen ka pildid, siis näete, kuidas ma pean seal väänama end. Aga mulle meeldib see nii või naa, eelmine pesa on ka alles, see ikka põhikoht, see pisike niisama lebola.
Mu esimene näitus oli ka nüüd 29.juulil :) JRT erinäitus,Tallinnas. Handler oli mul Kristi, arvasime, et nii on mõtekam.Kristi teab kuidas ja mis, oskab mind paremini ohjeldada seal. Kuna see oli mul esimene kord, siis ma olin suht nihverdis, ei hoolinud ei maiusest ega midagi. Tahtsin teisi nuusutada,vajadusel kakelda või mängida. Noo niimoodi vingerdasin ringis, et kohtunik kutsus mitteametliku temperamendi klassi ennast näitama. Avaklassis sain siiski oma suurepärase karismaga neljanda koha ;). Laura oli väga õnnelik, karikas ja rosett ju nüüd olemas :P. Küll ma ka kunagi SERT-i saan ;)!!! Temperamendis ma ei saanud midagi :( aga teinekord ehk ;)!!!
Ühesõnaga võistluste ja näituste pisik on Laurat&Erkkit tabanud. Nad nii uhked minu üle ja loodavad , et harjutamistega saan ma aga edasi pürgida. Ning ega see ei tähenda, et mu tava koeraelu saaks nüüd kuidagi kahjustada või ma peaks millestki lõbusast loobuma. Kõik ikka sama vahva mul, agilytit ma lausa armastan,näitus ka ju huvitav, teisi koeri nii palju . Mu eest hoolitsetakse hästi, et ma ei piinle mitte kuidagi seal,ausalt. Ja ega sellised tegemised igale peremehele/perenaisele ei sobigi, selleks peab ise paras aktivist olema, et viitsiks kell 5 hommik ärgata ja startida :P ja omadele poistele kaasa elada jne.
Tänud Kristile ja Nataljale, et nad on aidanud mind treenida :)
Üks õhtu Erkki uuris Lauralt, et miks Potsu blogis midagi pole, Laura vaatas siis tühja pilguga otsa umbes, et mis blogi? Ja siis ahhjaaaaa :D!!! Unustas täitsa ära :S.
Alustame siis täitsa algusest.
Ma nüüd poole kohaga Ida-Virumaa kuts, Erkki läks Kalvi tööle, et aegajalt resideerume Lauraga ka seal. Nüüd oleme küll viimased 2 nädalat rohkem suvilas olnud,Vokkas. Seal mul ikka nii hea olla. Oleme õues terve päev, käime mere ääres jooksmas,ujumas,pulka viskamas,parte jahtimas. Õhtuks olen läbi kui käbi, hommikuks olen virk ja kraps tagasi, et kõike otsast peale teha!!!
Vahepeal käisin Tuhalas ja Pärnumaal võistlustel, Tuhalas tegin mõned vead, aga vähemalt sooritasin raja lõpuni. Pärnus sain lausa "poodiumile", esimese raja eest sain teise koha. Teise raja tegin esimese koha vääriliselt :). Sain auhinnaks maiuseid ja ühe pesa..Ainult , et ma ei saa aru, miks see pesa nii väike on??? Need mehhiklased mahuvad sinna aga russelile jääb ju väikseks??? Ma pärast panen ka pildid, siis näete, kuidas ma pean seal väänama end. Aga mulle meeldib see nii või naa, eelmine pesa on ka alles, see ikka põhikoht, see pisike niisama lebola.
Mu esimene näitus oli ka nüüd 29.juulil :) JRT erinäitus,Tallinnas. Handler oli mul Kristi, arvasime, et nii on mõtekam.Kristi teab kuidas ja mis, oskab mind paremini ohjeldada seal. Kuna see oli mul esimene kord, siis ma olin suht nihverdis, ei hoolinud ei maiusest ega midagi. Tahtsin teisi nuusutada,vajadusel kakelda või mängida. Noo niimoodi vingerdasin ringis, et kohtunik kutsus mitteametliku temperamendi klassi ennast näitama. Avaklassis sain siiski oma suurepärase karismaga neljanda koha ;). Laura oli väga õnnelik, karikas ja rosett ju nüüd olemas :P. Küll ma ka kunagi SERT-i saan ;)!!! Temperamendis ma ei saanud midagi :( aga teinekord ehk ;)!!!
Ühesõnaga võistluste ja näituste pisik on Laurat&Erkkit tabanud. Nad nii uhked minu üle ja loodavad , et harjutamistega saan ma aga edasi pürgida. Ning ega see ei tähenda, et mu tava koeraelu saaks nüüd kuidagi kahjustada või ma peaks millestki lõbusast loobuma. Kõik ikka sama vahva mul, agilytit ma lausa armastan,näitus ka ju huvitav, teisi koeri nii palju . Mu eest hoolitsetakse hästi, et ma ei piinle mitte kuidagi seal,ausalt. Ja ega sellised tegemised igale peremehele/perenaisele ei sobigi, selleks peab ise paras aktivist olema, et viitsiks kell 5 hommik ärgata ja startida :P ja omadele poistele kaasa elada jne.
Tänud Kristile ja Nataljale, et nad on aidanud mind treenida :)
Tuesday, April 3, 2012
Heei!
Pole ammu midagi kirjutanud.
Miskit väga uut pole juhtunud, kui see, et käisin omal esimesel agility võistlusel. Päris huvitav ja vahva oli!
Üks kohunikest oli minu armas Kristi, nii kui mind seal rajal lahti lasti mõtlesin, et algul võiks talle tere ütlema minna ;) Et äkki noh, saan mingi eelise või nii. Tuli välja, et see mingit eelist mulle seekord ei andnud :D. Teisel rajal olin natukese ärevuses, Erkkist eriti ei hoolinud. Nii et Erkki lõpetas selle ära ja lahkusime. Terve ülejäänud päeva põhimõtteliselt uimerdasin niisama. Kogu see üritus oli päris väsitav..ainult palju lõbusam oleks olnud kui me seal kõik koos korraga lahti oleks saanud..Kellega kakelda saaks,kellega mängida :).
Pole ammu midagi kirjutanud.
Miskit väga uut pole juhtunud, kui see, et käisin omal esimesel agility võistlusel. Päris huvitav ja vahva oli!
Üks kohunikest oli minu armas Kristi, nii kui mind seal rajal lahti lasti mõtlesin, et algul võiks talle tere ütlema minna ;) Et äkki noh, saan mingi eelise või nii. Tuli välja, et see mingit eelist mulle seekord ei andnud :D. Teisel rajal olin natukese ärevuses, Erkkist eriti ei hoolinud. Nii et Erkki lõpetas selle ära ja lahkusime. Terve ülejäänud päeva põhimõtteliselt uimerdasin niisama. Kogu see üritus oli päris väsitav..ainult palju lõbusam oleks olnud kui me seal kõik koos korraga lahti oleks saanud..Kellega kakelda saaks,kellega mängida :).
Saturday, January 28, 2012
Heeei!
Tervist mu armsad sõbrad!
Pole mahti olnud kirjutada midagi, Laura pole arvuti taga kodus olnudki nii, et jõuaks kirjutada.
Asi on nüüd nii, et see jaanuar on üks nõme kuu olnud minu jaoks...Esimene nädal oli Laura nii nõme, et lükkas koguaeg mu lõunast jalutuskäiku edasi, kella ühe peale, siis kella kahe,jne..Väga vastik oli ta!
Teisel nädalal läks üldse terveks päevaks kodunt ära..Ei aidanud mu nutt,sülle küsimine. Läks ikkagi iga hommik ja tuli 16-17 ajal. Ning terve see kuu, esmaspäeval läheb jälle minema,õnneks see on viimane päev. Siis saab tal koolitus läbi ja hakkab tööd tegema, väga kena et tööd teeb kodus. Muidu ma pakiks omad asjad kokku ja jooksen minema.Kaabakad!
Aga kuidas teil selle külmaga on? Mul ikka päris külm, tõstan käppi kordamööda,värisen. Õues ei saa enam kaua olla, Laura jookseb ja viskab mulle puupulkasi et mul liikumist ikka oleks jne, aga ikkagi külm.
Laura ostis mulle sokid ka, aga ma neid väga ei salli, ennem kui õue jõuame olen kõik ära tirinud (hihihih).
Aga eile sain uue pusa fliisist, see on küll väga mõnus. Väga mugav ka, annab liikuma ja jooksma. Bosses on praegu aled, kui laura&erkki jõuavad siis käivad ostavad mulle kampsuni ja kileka ka kui suuruseid on veel.
Muidu jorisen ja haugun ka kodus olles, praegu on nii head lõhnad õues( siin paaril emasel koeral jooksuaeg), minu sõbrannal Snäkyl ka. Ei lastagi meid koos lahti et mängida saaks.
Pole mahti olnud kirjutada midagi, Laura pole arvuti taga kodus olnudki nii, et jõuaks kirjutada.
Asi on nüüd nii, et see jaanuar on üks nõme kuu olnud minu jaoks...Esimene nädal oli Laura nii nõme, et lükkas koguaeg mu lõunast jalutuskäiku edasi, kella ühe peale, siis kella kahe,jne..Väga vastik oli ta!
Teisel nädalal läks üldse terveks päevaks kodunt ära..Ei aidanud mu nutt,sülle küsimine. Läks ikkagi iga hommik ja tuli 16-17 ajal. Ning terve see kuu, esmaspäeval läheb jälle minema,õnneks see on viimane päev. Siis saab tal koolitus läbi ja hakkab tööd tegema, väga kena et tööd teeb kodus. Muidu ma pakiks omad asjad kokku ja jooksen minema.Kaabakad!
Aga kuidas teil selle külmaga on? Mul ikka päris külm, tõstan käppi kordamööda,värisen. Õues ei saa enam kaua olla, Laura jookseb ja viskab mulle puupulkasi et mul liikumist ikka oleks jne, aga ikkagi külm.
Laura ostis mulle sokid ka, aga ma neid väga ei salli, ennem kui õue jõuame olen kõik ära tirinud (hihihih).
Aga eile sain uue pusa fliisist, see on küll väga mõnus. Väga mugav ka, annab liikuma ja jooksma. Bosses on praegu aled, kui laura&erkki jõuavad siis käivad ostavad mulle kampsuni ja kileka ka kui suuruseid on veel.
Muidu jorisen ja haugun ka kodus olles, praegu on nii head lõhnad õues( siin paaril emasel koeral jooksuaeg), minu sõbrannal Snäkyl ka. Ei lastagi meid koos lahti et mängida saaks.
Subscribe to:
Posts (Atom)

















