Heeei!

Tervist mu armsad sõbrad!
Pole mahti olnud kirjutada midagi, Laura pole arvuti taga kodus olnudki nii, et jõuaks kirjutada.
Asi on nüüd nii, et see jaanuar on üks nõme kuu olnud minu jaoks...Esimene nädal oli Laura nii nõme, et lükkas koguaeg mu lõunast jalutuskäiku edasi, kella ühe peale, siis kella kahe,jne..Väga vastik oli ta!
Teisel nädalal läks üldse terveks päevaks kodunt ära..Ei aidanud mu nutt,sülle küsimine. Läks ikkagi iga hommik ja tuli 16-17 ajal. Ning terve see kuu, esmaspäeval läheb jälle minema,õnneks see on viimane päev. Siis saab tal koolitus läbi ja hakkab tööd tegema, väga kena et tööd teeb kodus. Muidu ma pakiks omad asjad kokku ja jooksen minema.Kaabakad!
Aga kuidas teil selle külmaga on? Mul ikka päris külm, tõstan käppi kordamööda,värisen. Õues ei saa enam kaua olla, Laura jookseb ja viskab mulle puupulkasi et mul liikumist ikka oleks jne, aga ikkagi külm.
Laura ostis mulle sokid ka, aga ma neid väga ei salli, ennem kui õue jõuame olen kõik ära tirinud (hihihih).
Aga eile sain uue pusa fliisist, see on küll väga mõnus. Väga mugav ka, annab liikuma ja jooksma. Bosses on praegu aled, kui laura&erkki jõuavad siis käivad ostavad mulle kampsuni ja kileka ka kui suuruseid on veel.
Muidu jorisen ja haugun ka kodus olles, praegu on nii head lõhnad õues( siin paaril emasel koeral jooksuaeg), minu sõbrannal Snäkyl ka. Ei lastagi meid koos lahti et mängida saaks.

Sherlock Porto!

Heihei kõikidele!

Täna luges Laura Facebookist, et üks russeli plika on kadunud ja piltide järgi tundis ära, et see on meie tänava kuts. Koertehull nagu ta on, hakkas tal süda nii valutama, et peksis mu lõunauinakust üles ja läksime mööda kalamaja jalutama, ehk näeme teda . Kõndisime risti-rästi tänavatel,pargis,kultuurikilomeetril. Koduteel läksime ringiga ja kuulsime kedagi haukumas, jõudsime jooksiku aia juurde ja kes seal siis haugub- Tsiki(jooksik) istub oma koduaias.
Aga siis Tsiki tuli aia alt uuesti tänavale meiega juttu puhuma,Laura käskis tal koju minna. Uskumatult tubli,läks ka. Laura igaks juhuks helistas perenaisele, et tore et koer koju jõudis ilusti, siis perenaine ei teanudki, kuna oli juba kodunt lahkunud, aga peremees pidi kohe koju minema. Nii, et õnnelik lõpp oli!!!

Ning Laura vanemad saatsid Erkkile&Laurale jõulukaardi ja seal oli ka üllatus mulle. Jõuluvana saatis spetsjomm mulle eraldi kaardikese:) Nii änksa!

Super Mom!

Vot, see mu perenaine on! Leidlik ja tubli.
Eilne ilm oli siis kõikidele teadlik eks, prrrr. Nii külm, vihma kallas igast kraadist. Pargis oli eriti hull kuna pargi taga kohe meri.
Õhtul viimasel jalutuskäigul mõtles Laura, et ei nii ei saa, ta peab mulle selle jope selga panema, mida ma täielikult jälestan! Suurte läbirääkimiste käigus toppis ta mulle selle sunniviisiliselt selga ja siis tuli välja, et see mulle hoopis väike(H). See mu eesmärk oligi, et ei peaks enam seda jopet kandma ;).
Aga ega Laura hätta ei jäänud, alla 10 minutiga tegi ta mulle uue jope :D. Võttis riidest jalanõude koti,lõikas tagumise otsa ära ja tegi käpaaugud,ja peale sidus mulle läbipaistva prügikoti :D. Lõpuks ma olin sellest passitamisest nii väsinud, et viskasin pikali ja niii ta tiirutas mu ümber. Trepist üles ma keeldusin minemast, ta pidi mind tõstma, aga pargis juba tundsin end vabalt, jooksid ja mängisin. Sahisesin küll naljakalt, aga vähemalt polnud külm mul ja väga märjaks ka ei saanud. Eelmise aasta põiepõletikku ei taha korrata enam. Pilt on ka olemas, telefoniga tehtud, nii et kvaliteet pole just ideaalne.

Pilte !!!

Laura tuhnis mu vanaema kodulehel ja leidis veel pilte. Autoriks on Emma ja Lotta peremees,Sven.
Esimesel kahel pildil oli mängus toit, nii et saate mu reaktsioonist aru,eks??!!?? :D

Pildid päkapikkudest!

Nii uskumatu kui see ka poleks. Ma armastan kui mind pildistatakse! Vaatan ilusti kaamerasse, poseerin. Nii kui vanaisa juurde lähen siis lemmikkoht on stuudiotuba,mõnus valge lina,kus mängida jne. Ainult, et mulle ei meeldi teiste süles olles pildistamine. Palav on,keegi hoiab kinni. Pole üldse see, kui saan soolona esineda.

Privetik!

Tervist kõikidele!
Kuidas Teil läheb? Mul läheb imehästi!
Oleme Paljassaare rannas jalutamas käinud, vanaisa juures pildistamas,vanaisa juures mängimas käinud kui Laura&Erkki lähevad pikemaks ajaks sinna,kuhu mind kaasa ei saa võtta.
Paljassaares avastasin hiirepesad,oii kui head lõhnad olin,läksin päris pööraseks, ei jooksnud enam palli järele,maius ka mind ei huvitanud. Läksimegi koju ära. Õigel ajal ka, Laura arvates, nii kui puuri sain, tuli suur hundikas. Ma oleks küll tahtnud mängida või kakelda.
Täna hommik algas minul ilusti! Mäletate seda russeli plikat siitsamast kandist? Nimi tal Snäki. Täna kohtusime teel parki, ja pargis julges Laura mind lahti lasta. Jooksime Snäkiga nagu pöörased,mängisime üksteisega,mängisime pulgaga,hoidsime kahekesi hammastega kinni ja jooksime koos. Nii vahva.Kahju, et perenaised meist pilti ei teinud:(. Vahepeal tuli kolmas koer(isane) seltsi,nuuskisin ja liputasin saba, aga nii  kui karvad turri läksid pani Laura mind rihma otsa. Ma suht armukade kui tuleb mingi isane seltskonda,kus on ka emased. Laura lalises küll rõõmsal häälel "Hästi", "Sõber" jne, aga lõrisesin ikkagi. Pärast mängisime jälle ilma rihmata. Siis jalutasime ja läksime koju.
Lisan pilte kui rannas jalutasime.

Kaunis sügis!

Ega see enam nii väga kaunis ei ole ka, hakkab vaikselt mudaseks minema, vihma aina kallab ja kallab.

Muidu minul läheb päris hästi! Saan õues käia, kodus Lauraga mängida, Erkkiga koolis käia, suvilas vanaisa&vanaema hellitusi vastu võtta. Kiviõlli pole ma ammu jõudnud, aga sel nädalal parandame selle mure.

Endiselt mulle meeldib mängida pudelitega, piiksu mänguasjadega ja nüüd veel ka õhupallidega. Laura on tihtilugu näost valge kui peab neid täis puhkuma.;)! Õhtu jooksul võin vabalt mängida (Loe:vabalt lõhkuda) terve paki palle. Aga ainuke mure, et seda mängu pean järelvalve all mängima, sest et kui olen need ära lõhkunud, siis tahan neid nätsutama hakata, siis tiritakse see mult suust ära, ega ma ei anna, et siis maiusega saavad nad mult selle ära. Laura kardab, et äkki neelan alla.

Mul on uus mängukaaslane pargis. 4 kuune  kolmevärviline Russel, ja plika ka veel. Ta nii pisikene, nii kui mind näeb viskab juba selili :D! Koos mängime hästi, tantsime ja kallistame ka.

Laura on veel jätkuvalt kodune, mis mulle sobib ideaalselt. Pidavat küll tööd otsima, aga siiamaani ei kanna vilja midagi. Kas talle ei sobi või siis tema ei sobi neile. Mulle ja Erkkile  oleks küll ideaalne kui ta jääkski koju :P! Mis võiks veel toredam olla kui mul koguaeg mängukaaslane olemas??? 
Kui Laura poodi läheb, siis ma jään teda väga kurvalt ootama. Ning kui miskit ripakile jääb, siis teen väikse hävitustöö, mille katsun ära peita ennem kui Laura koju tagasi jõuab. Tean, et ma ei tohiks seda teha, aga mis ta siis jätab mind üksinda? Kaabakas selline. Saan karistada ka hiljem, siis olen 15-30 minutit väga vaikselt omas pesas. Häbenen natuke, ja siis lähen musidega andeks paluma. Laura teeb küll endiselt kurja häält, aga vist juba selge, et Erkkit kardan ikkagi rohkem.

Tervitusi Teile kõikidele,

Armas pesukaru Porto!