Eilne ilm oli siis kõikidele teadlik eks, prrrr. Nii külm, vihma kallas igast kraadist. Pargis oli eriti hull kuna pargi taga kohe meri.
Õhtul viimasel jalutuskäigul mõtles Laura, et ei nii ei saa, ta peab mulle selle jope selga panema, mida ma täielikult jälestan! Suurte läbirääkimiste käigus toppis ta mulle selle sunniviisiliselt selga ja siis tuli välja, et see mulle hoopis väike(H). See mu eesmärk oligi, et ei peaks enam seda jopet kandma ;).
Aga ega Laura hätta ei jäänud, alla 10 minutiga tegi ta mulle uue jope :D. Võttis riidest jalanõude koti,lõikas tagumise otsa ära ja tegi käpaaugud,ja peale sidus mulle läbipaistva prügikoti :D. Lõpuks ma olin sellest passitamisest nii väsinud, et viskasin pikali ja niii ta tiirutas mu ümber. Trepist üles ma keeldusin minemast, ta pidi mind tõstma, aga pargis juba tundsin end vabalt, jooksid ja mängisin. Sahisesin küll naljakalt, aga vähemalt polnud külm mul ja väga märjaks ka ei saanud. Eelmise aasta põiepõletikku ei taha korrata enam. Pilt on ka olemas, telefoniga tehtud, nii et kvaliteet pole just ideaalne.
