Tere suvi!

No heihei, Kuidas Teil läheb? Mul läheb hästi...

Üks õhtu Erkki uuris Lauralt, et miks Potsu blogis midagi pole, Laura vaatas siis tühja pilguga otsa umbes, et mis blogi? Ja siis ahhjaaaaa :D!!! Unustas täitsa ära :S.

Alustame siis täitsa algusest.

Ma nüüd poole kohaga Ida-Virumaa kuts, Erkki läks Kalvi tööle, et aegajalt resideerume Lauraga ka seal. Nüüd oleme küll viimased 2 nädalat rohkem suvilas olnud,Vokkas. Seal mul ikka nii hea olla. Oleme õues terve päev, käime mere ääres jooksmas,ujumas,pulka viskamas,parte jahtimas. Õhtuks olen läbi kui käbi, hommikuks olen virk ja kraps tagasi, et kõike otsast peale teha!!!

Vahepeal käisin Tuhalas ja Pärnumaal võistlustel, Tuhalas tegin mõned vead, aga vähemalt sooritasin raja lõpuni. Pärnus sain lausa "poodiumile", esimese raja eest sain teise koha. Teise raja tegin esimese koha vääriliselt :). Sain auhinnaks maiuseid ja ühe pesa..Ainult , et ma ei saa aru, miks see pesa nii väike on??? Need mehhiklased mahuvad sinna aga russelile jääb ju väikseks??? Ma pärast panen ka pildid, siis näete, kuidas ma pean seal väänama end. Aga mulle meeldib see nii või naa, eelmine pesa on ka alles, see ikka põhikoht, see pisike niisama lebola.

Mu esimene näitus oli ka nüüd 29.juulil :) JRT erinäitus,Tallinnas. Handler oli mul Kristi, arvasime, et nii on mõtekam.Kristi teab kuidas ja mis, oskab mind paremini ohjeldada seal. Kuna see oli mul esimene kord, siis ma olin suht nihverdis, ei hoolinud ei maiusest ega midagi. Tahtsin teisi nuusutada,vajadusel kakelda või mängida. Noo niimoodi vingerdasin ringis, et kohtunik kutsus mitteametliku temperamendi klassi ennast näitama. Avaklassis sain siiski oma suurepärase karismaga neljanda koha ;). Laura oli väga õnnelik, karikas ja rosett  ju nüüd olemas :P. Küll ma ka kunagi SERT-i saan ;)!!! Temperamendis ma ei saanud midagi :( aga teinekord ehk ;)!!!
Ühesõnaga võistluste ja näituste pisik on Laurat&Erkkit tabanud. Nad nii uhked minu üle ja loodavad , et harjutamistega saan ma aga edasi pürgida. Ning ega see ei tähenda, et mu tava koeraelu saaks nüüd kuidagi kahjustada või ma peaks millestki lõbusast loobuma. Kõik ikka sama vahva mul, agilytit ma lausa armastan,näitus ka ju huvitav, teisi koeri nii palju . Mu eest hoolitsetakse hästi, et ma ei piinle mitte kuidagi seal,ausalt. Ja ega sellised tegemised igale peremehele/perenaisele ei sobigi, selleks peab ise paras aktivist olema, et viitsiks kell 5 hommik ärgata ja startida :P ja omadele poistele kaasa elada  jne.

Tänud Kristile ja Nataljale, et nad on aidanud mind treenida :)

Heei!
Pole ammu midagi kirjutanud.
Miskit väga uut pole juhtunud,  kui see, et käisin omal esimesel agility võistlusel. Päris huvitav ja vahva oli!
Üks kohunikest oli minu armas Kristi, nii kui mind seal rajal lahti lasti mõtlesin, et algul võiks talle tere ütlema minna ;) Et äkki noh, saan mingi eelise või nii. Tuli välja, et see mingit eelist mulle seekord ei andnud :D. Teisel rajal olin natukese ärevuses, Erkkist eriti ei hoolinud. Nii et Erkki lõpetas selle ära ja lahkusime. Terve ülejäänud päeva põhimõtteliselt uimerdasin niisama. Kogu see üritus oli päris väsitav..ainult palju lõbusam oleks olnud kui me seal kõik koos korraga lahti oleks saanud..Kellega kakelda saaks,kellega mängida :).

Heeei!

Tervist mu armsad sõbrad!
Pole mahti olnud kirjutada midagi, Laura pole arvuti taga kodus olnudki nii, et jõuaks kirjutada.
Asi on nüüd nii, et see jaanuar on üks nõme kuu olnud minu jaoks...Esimene nädal oli Laura nii nõme, et lükkas koguaeg mu lõunast jalutuskäiku edasi, kella ühe peale, siis kella kahe,jne..Väga vastik oli ta!
Teisel nädalal läks üldse terveks päevaks kodunt ära..Ei aidanud mu nutt,sülle küsimine. Läks ikkagi iga hommik ja tuli 16-17 ajal. Ning terve see kuu, esmaspäeval läheb jälle minema,õnneks see on viimane päev. Siis saab tal koolitus läbi ja hakkab tööd tegema, väga kena et tööd teeb kodus. Muidu ma pakiks omad asjad kokku ja jooksen minema.Kaabakad!
Aga kuidas teil selle külmaga on? Mul ikka päris külm, tõstan käppi kordamööda,värisen. Õues ei saa enam kaua olla, Laura jookseb ja viskab mulle puupulkasi et mul liikumist ikka oleks jne, aga ikkagi külm.
Laura ostis mulle sokid ka, aga ma neid väga ei salli, ennem kui õue jõuame olen kõik ära tirinud (hihihih).
Aga eile sain uue pusa fliisist, see on küll väga mõnus. Väga mugav ka, annab liikuma ja jooksma. Bosses on praegu aled, kui laura&erkki jõuavad siis käivad ostavad mulle kampsuni ja kileka ka kui suuruseid on veel.
Muidu jorisen ja haugun ka kodus olles, praegu on nii head lõhnad õues( siin paaril emasel koeral jooksuaeg), minu sõbrannal Snäkyl ka. Ei lastagi meid koos lahti et mängida saaks.

Sherlock Porto!

Heihei kõikidele!

Täna luges Laura Facebookist, et üks russeli plika on kadunud ja piltide järgi tundis ära, et see on meie tänava kuts. Koertehull nagu ta on, hakkas tal süda nii valutama, et peksis mu lõunauinakust üles ja läksime mööda kalamaja jalutama, ehk näeme teda . Kõndisime risti-rästi tänavatel,pargis,kultuurikilomeetril. Koduteel läksime ringiga ja kuulsime kedagi haukumas, jõudsime jooksiku aia juurde ja kes seal siis haugub- Tsiki(jooksik) istub oma koduaias.
Aga siis Tsiki tuli aia alt uuesti tänavale meiega juttu puhuma,Laura käskis tal koju minna. Uskumatult tubli,läks ka. Laura igaks juhuks helistas perenaisele, et tore et koer koju jõudis ilusti, siis perenaine ei teanudki, kuna oli juba kodunt lahkunud, aga peremees pidi kohe koju minema. Nii, et õnnelik lõpp oli!!!

Ning Laura vanemad saatsid Erkkile&Laurale jõulukaardi ja seal oli ka üllatus mulle. Jõuluvana saatis spetsjomm mulle eraldi kaardikese:) Nii änksa!

Super Mom!

Vot, see mu perenaine on! Leidlik ja tubli.
Eilne ilm oli siis kõikidele teadlik eks, prrrr. Nii külm, vihma kallas igast kraadist. Pargis oli eriti hull kuna pargi taga kohe meri.
Õhtul viimasel jalutuskäigul mõtles Laura, et ei nii ei saa, ta peab mulle selle jope selga panema, mida ma täielikult jälestan! Suurte läbirääkimiste käigus toppis ta mulle selle sunniviisiliselt selga ja siis tuli välja, et see mulle hoopis väike(H). See mu eesmärk oligi, et ei peaks enam seda jopet kandma ;).
Aga ega Laura hätta ei jäänud, alla 10 minutiga tegi ta mulle uue jope :D. Võttis riidest jalanõude koti,lõikas tagumise otsa ära ja tegi käpaaugud,ja peale sidus mulle läbipaistva prügikoti :D. Lõpuks ma olin sellest passitamisest nii väsinud, et viskasin pikali ja niii ta tiirutas mu ümber. Trepist üles ma keeldusin minemast, ta pidi mind tõstma, aga pargis juba tundsin end vabalt, jooksid ja mängisin. Sahisesin küll naljakalt, aga vähemalt polnud külm mul ja väga märjaks ka ei saanud. Eelmise aasta põiepõletikku ei taha korrata enam. Pilt on ka olemas, telefoniga tehtud, nii et kvaliteet pole just ideaalne.