Heihei kõikidele!
Täna luges Laura Facebookist, et üks russeli plika on kadunud ja piltide järgi tundis ära, et see on meie tänava kuts. Koertehull nagu ta on, hakkas tal süda nii valutama, et peksis mu lõunauinakust üles ja läksime mööda kalamaja jalutama, ehk näeme teda . Kõndisime risti-rästi tänavatel,pargis,kultuurikilomeetril. Koduteel läksime ringiga ja kuulsime kedagi haukumas, jõudsime jooksiku aia juurde ja kes seal siis haugub- Tsiki(jooksik) istub oma koduaias.
Aga siis Tsiki tuli aia alt uuesti tänavale meiega juttu puhuma,Laura käskis tal koju minna. Uskumatult tubli,läks ka. Laura igaks juhuks helistas perenaisele, et tore et koer koju jõudis ilusti, siis perenaine ei teanudki, kuna oli juba kodunt lahkunud, aga peremees pidi kohe koju minema. Nii, et õnnelik lõpp oli!!!
Ning Laura vanemad saatsid Erkkile&Laurale jõulukaardi ja seal oli ka üllatus mulle. Jõuluvana saatis spetsjomm mulle eraldi kaardikese:) Nii änksa!